IH YUM U'ZSEN HOS (u'rgeljlel)

Ziak. Ug ni ene u'rgeljleliig 3-r sariin 30-nd bichne gej bodsiim. Uchir ni 154 jiliin tertee yag ene o'dor Hollandiin baharhal Vincent Van Gogh to'rson gej baigaa. Gevch tsag hugatsaa nadad zavdal o'golgui 30-nii o'driig hediine zalgichihaj damn gej. Gehdee bichne ee, o'ngorson boroonii araas tsuv no'morch baigaad, yadgiim.

Biir, budag horshuulj yavahdaa shu'tdeg bailaa shd ene baagiig. Evgui gar. U'nen evgui. O'nooh hamgiin u'netei hos gutliig bu'teegch ni ene Vincent agaa shu'u dee.

Halit ajvaas u'nen goo zuigui, haish yaish, haltar bultar, tovchdoo muuhai baigaa biz, ter zurag (o'mnoh blog deer bui)?

Tegvel jishee ni Giorgio Aramanigiin hos gutliig go'lchiitel zurj bolno l doo. Eldev goyo tsetseg, navch, toli ene ter tavij, altan ogtloltsliin zarchmaar su'rtei composition zohiogood. "Paa, yamar goyo, yag bodit yum shig zuraa ve. Yaasan dogi zohiomj ve" gej duu aldtal. Teglee geed demjeed demjeed tiim zurag "ami orohgui".

Harin Holland agaagiin zursan hos bajiink nadad amid yum shig haragddiim. Yag hu'n shig zurh, setgel, dotor hu'n(dotor bajiink gehiimuu haashaa yum)ene tertei. Ho'dlood ch baih shig. 1 yum heleh geed ch baih shig...

Hehe, namaig 6-r palatnii yoyotoi o'vchton gej bitgii bodooroi. Bi gutal, oimstoi yaridaggui, Rombu garigtai holboo togtoon to'riin u'zmercheer zalagdah chadvargui. Zugeer l urlagt durtai, zarimdaa dontoi ch gej todorhoilj bolohoor negen baih.

Minii bodloor ene Holland eriin du'rselsen object bu'hen ho'dolgoontei, dotroo asar ih erch hu'ch, drama, bu'r tragedy aguulsan yum shig sanagddag.

Iim visual effect u'usgehed medeej zohiomj, o'ngonii zohitsoldoo ih u'uregtei. Gehdee Vincentiin ho'dolgoont mazok (budagtai biirnii tavilt, tu'rhelt gehuudee) l tu'unii zurguudiig amiluuldag gol buruutan geltei. Nimgen, zuzaan, ho'ndlon, bosoo, o'rgon, nariin tu'unii mazokuud zurguudiig ni u'nen amiluulnaa, damn gej.

Ene navsaisan hos bajiink gehed l... Neeg ih yum u'zsen, mash ih shanalsan, tso'horson, yadarsan hernee hen ch medehgui yamar negen nuutslag zu'liig zoriood hediid ch zamd garahad belen met.

U'nendee Van Gogh guai o'oriinhoo ho'rgiig hos gutlaaraa orluulaad bu'teesiim bish uu.

Ene baagii 37 naslahdaa u'zeegui yum hovor. Muuhai gamgui edelsen baigaam etseg ehees zayasan ami biyee.

20-hon nasandaa l uran zurag hudalddag companid ovoo gaigui manager bolj bur to'rolh Hollandaasaa garan London, Parist tomilogdon amidral ni gej bo'on gerel gegee.

Gevch taivan, tsatgalan amidral tu'und denduu uitgartai sanagdsiim bailgui ireedu'itei ajlaasaa garaad dund surguuliin bagsh, bu'r lam bolj ch u'zsen.

Yaduu uurhaichdiin dund lam baihdaa o'oroo o'lsson ch baidag hool hu'nsee uurhaichdiin o'lon zelmuun huuhduuded o'gsoor biyee neleed tamirduulsan gej baigaa. Burhanii nom hichneen unshaad ch yaduu uurhaichdad tus bolohguig oilgoson Vincent lam bolj buyan u'ildeh mo'roodloosoo bu'r moson tatgalzjee.

Ter uyees l yamar ch ajilgui, mo'ngogui tu'und ah Teo ni bainga mo'ngoor tusalj bu'telgui Vincentiin zuraach boloh mo'roodliig tetgedeg baij. Gevch Vincent o'chnoon olon zurag zursan ch tu'uniigee borluulj amia avaad yavj chadalgui l chad hiisen dee.

Oligtoi hool hu'ns, huvtsas hunar avahiinhaa orond ahiinhaa sponcorloson barag bu'h mo'ngiig uran zuragt l zartsuulna. Baabaa zurguudiig ni hen ch avahgui gedgiig medseer baij.

Za hair durlaliin talbart ene no'hor bu'r ch tag. Bu'h durlaliin tu'uh ni emgeneltei. Oiriin hamaatniihaa ohind durlahad, hariu durlasan o'nooh ni gerleh negent bolomjgui bolohoor hor uuj amia horlohoo shahsan. Aan bas o'chnoon hu'uhedtei biyee u'nelegch hu'uhentei 1 gert orj, bu'r gerlene gej ger orniihniigoo aihtar shookond oruulsan gene lee.

Etsest ni galzuu o'vchin tusch chihee o'oriin garaaraa tairch hayasan. Tegeed 37-nii jildee o'oriigoo buudaj tengert halisan daa.

Yahav o'oriinh ni l songoson zam. Manageree hiigeed baga bagaar ho'rongot amidrald shat ahiad tu'undee bayasaad yavj bolohoor l baisan. Ter daraagiin alham bu'r ni barag todorhoi amidral geechiin zurgiig dagaagui, so'rson. Tegeed shatsan. Shataj amidarsan. Ih hurdan shataasan o'oriigoo.

Tu'uniig jigshij, shoolj, doromjilj, u'l oilgoj baisan bu'hniig ter ignoreddog baisan ni medeej. Hen ch, yu ch tu'uniig zorison hergees ni holduulj hu'chreegui.

Shataj amidragchdiin tod jishee dee ene Holland er bol. Odoo manai Choinom, Anudari ene etr bas tednii egneeniih yum uu daa. Shataj amidragchid alivaag bu'r tultal ni deed tsegt ni hu'rgehiig ermelzej, hutganii ir ni deeguur yavah hoobiitoi. Tegeed hiih gej, medeh gej ermelzsen zu'ildee heterhii ert hu'rvel mission ni duussan geed o'orsdiigoo hair nairgui ustgagchid gemeer.

Sod uran bu'teelchid golduu hutganii iren deeguur yavdag taltai. Aihtar ir l dee ter ni. Oyuniihaa buur deed tsegiin, solioroltoi hilleh ter irmeg deeguur alhalaad l...

Ted niigmeesee, orchin tsagaasaa tu'ruulegsed. Teed l to'rchdiim bailgui dee tsaanaasaa. Tednii suu bilgiig hojmiin uyeiinhen ni l oilgoj uneldeg bichigdeegui huuli ene horvood uilchleed baidag ni bas hachin.

Zaza, ingeed sarampai hos gutlaaraa o'oriin tsag uyeesee hol tasarch alhsan galzuu Holland zuraach, Vincent agaagiin mendelsnii o'dort zoriulj bichsen ev havgui, "galzuu hu'niih" shig temdeglelee tseglii. tseg

P.S. Aan tiim. Deer baigaa zurgiin ner "Hutganii iren deeguur har hurdaaraa"